sometimes it feels like..

Mõnikord tahaks kõik asjad nurka visata ja minema joosta, kuhugi kaugele ja heasse kohta, kus saaks lihtsalt olla.. ilma rutiini ja kohustusteta. Kus keegi mitte midagi ei nõua, keegi mitte midagi ei taha, keegi mitte midagi ei palu. Kõik elavad oma rahulikku elu ja tunnevad rõõmu pisiasjadest. Elavad endale, mitte tööle ja karjäärile, et hiljem saaks pensionipõlves hea raha eest kala rookida ja raadiot kuulata.. Aga sellist kohta ei ole... Me saame ennast ainult kodus vaikselt kerra tõmmata ja vaikuses iseendaga olla. Mõelda, mõelda, mõelda ja unistada.

* * *


Paul Eerik Rummo luuletustest tehtud kollaaž. Hinne 5. :

Üks kohmakas kromanjoonlane
ja parem põsk ilma sünnimärgita
siis läks ta sinna, kus ootas
suurte mõtete, valusalt puhaste tunnete luule
kord aga löödi uksed kinni ta taga ja ees
kõikide kirikute kellad kumisesid
kuid ta karje jäi kajatuks
tardunud olid kõikide Kristuste näod
meri tõmbus endasse, on mõõn
ja kohmakas kromanjoonlane
kes on täna nagu eile ja homme nagu täna
lamas kaljujalamil kummuli.