hea tuju.

Täna: 827.- eest Triumphi pesu (miks just sealt? vastus: kvaliteet!). Tõmbas küll hinge kinni korraks, aga mehele peab ju silmailu pakkuma.. eks!

Homme: Kaarli kirikusse kell 17.00. Kontsert üllal eesmärgil. Võtke käest kinni ja minge ka..

Ülehomme: J'ga aasta.

Muahhh!

nok nok.

Tänane terve päev läks paari joonise parandamise, ühe väikese mudeli tegemise ja plakati lõpetamise peale. Muudkui kuulad raadiost kui täistundide ajal kellaaeg öeldakse ning mõtled, et mitte midagi pole jõudnud teha ja juba on 5h möödas?! Jube. Samas ohverdades terve tänase päeva, sai nii mõnestki koormast lahti. Hea. Hiljem vähem teha, kui üldse midagi teha on.

kniks.

Pahad ilmad on väljas. Ja kui on pahad ilmad, siis on kohe halvem tuju.. Ükspäev päike peegeldas asfalti pealt silma, siis oli nii hea olla.

Õhtune plaan: rummikoola heas seltskonnas, taksosõit, tants, tants, tants, tants, kaks rummikoolat, tants, tants, veel üks rummikoola, tants, taksosõit, uni, uni, uni.

On teil oskus iga päev uuesti ja uuesti ja aina rohkem ühte samasse inimesse armuda? Mul küll on. :)

mu teine maailm.

Ma näen unenägusid, mis on nagu päris. Inimesed on teistsugused.. nagu CocaCola reklaamist.. sellised vahvad ja liigagi õnnelikud.. vahel küll kohtan mõnda tuttavat, keda muidu poleks oodanud. Need kohad kuhu olen sattunud on mõnusad ja sellised vanakooli hõngulised. Ise tavaliselt olen missioonil - otsin kedagi või midagi - ja seda kas suure ängiga või rõõmuga.

Täna ma viibisin Rakveres. Vähemalt mu mõistus ütles nii, aga Rakvere moodi see linn loomulikult polnud. Kitsad tänavad. Vanad, mõnusad majad üksteise otsas. Lumi langes munakiviteele. Poekesed olid jõulukaunistusi täis. Inimesed kõndisid minust mööda. Mina aga otsisin korterit. Endale. Lõpuks olingi ühes kõrgete lagedega ja valgete suurte ustega korteris. Seal oli kaks tuba. Üks suur, ilma kardinata aken avanes kitsale vanalinna tänavale. Teine korrus vist oli. Esimene tuba oli sellist oranžikat-roosat värvi. Ümmargune laud ning riiulid seinas. Teine tuba oli vist magamistuba.. või köök. Sest suure voodi kõrval oli pliit. Selline vanem. Selles toas oli kaks akent, mis olid täpselt lae all. Ja suur riidekapp oli ka. Kõigepealt oli see, et ma läksin poodidesse süüa ostma ja muid nipsasjakesi. Millegipärast tulin tagasi tühjade kätega. Korterisse jõudes oli ukse ees palju rahvast. Ainuke inimene kelle ära tundsin oli mu kunagine paralleelklassiõde. Ta astus sisse ja leidis esimese toa riiulist purgisupi. Tema läks seda "magamistuppa" keetma ja mina läksin riidekappi tuhnima. Avasin selle ning seal olid mõned eelmise elaniku riided - kleidid põhiliselt. Kapi põhjas oli karp pildiraamidega. Olin nende üle õnnelik, kuigi endal polnud pilte, mida sinna panna. Endine paralleelklassiõde keetis suppi ja samalajal viitas ühele kleidile - selline 50-ndate stiilis ning roosa ja valge värviga. Proovisin selga. Selline hästi liibuv, põlvedeni. Millegipärast L ütles, et mu rinnad paistavad läbi. Ma ei tea, mida see tähendab. Järgmine hetk oli jälle mu ukse taga meeletult palju rahvast ning ka naabrinaine - selline ümmargune ja kepikesega. Kobises natuke ja ma ajasin rahva koridorist minema. Kõik. Rohkem eriti ei mäleta..

Kõige imelikum mu unenägudega on see, et ma kas mäletan neid väga detailselt või üldse mitte. Mõnikord kui uni millegipärast öösel äkki otsa lõpeb, suudan ma sinna samasse unne tagasi minna, kui tahan. Nö "lucid dreaming".

miski pole igavene.

"fear me!"

Alates laupäevast kuni eilseni sai veedetud meeletult palju aega arvuti taga. Silmad siiamaani valusad ja punakad. Laenasin sõbra käest neli filmi:

The 40 year-old virgin: mida kõike mehed välja ei mõtle eks.. aga hea oli naerda..
Bemari - teine film: esimest osa ma näinud pole. Võibolla sellepärast ma pool filmist maha magasingi ja kui film lõppes, siis tekkisid küsimused: mis? juba? miks? kuidas?
Kiired ja vihased - Tokio Drift: the best! Hea soundtrack ja kõik muu ka! Vin Diesel on nunnu.. aww.
Revolver: Guy Richie ei oska filme ikka teha. Natuke psaiko oli. Ja J.Stathamil oli kole habe ja vastik õlisoeng. Fuh. Ja loomulikult ma umbes kümme minutit filmi keskel magasin.

Poole kolmeks psühholoogiasse. 1,5h tasulist und.

?

Ma mäletan eilsest kõike! Jee. Sest ma ju jõin ainult ühe klaasi vaadisiidrit, ühe jubeda rummikoksi ja siis vist kolm väga head rummikoksi ( rummil ja rummil on vahe! ). Mõnusaid krõbedaid ja kuumi kanatiibasid näksisin ka.. Jõudsin isegi vara koju. Enne kella 1. Mõistus võttis isegi nii palju, et sain maja signaali maha ja uuesti peale. Riided seljast ja voodisse. Täna hommikul olin juba kell 9 üleval. Nagu poleks midagi toimunud. Ainult, et salapärasel kombel parema külje alumiste ribide juures valutab. Nagu oleks vopsu kuskile sinna saanud. Ja muide, ma mäletan eilsest KÕIKE! Niiet on ainult kaks võimalust.. 1) tõmbasin miski lihase sealt ära mingi imeliigutust tehes (pubis oli kitsas) 2) lõin ennast vastu tooli seljatuge ära, ilma et ise oleks suurt asja sellest teinud.. Või! Või siis röövisid mind tulnukad ära ja ma ei mäleta seda ning ma sain nende käest peksa!!

You cut me open and I keep bleeding love.

kalev.

Kommi isu.
Võtan paki.
Lahti ei saa.
Sahkerdan ja ropendan.
Pakki tekkis väike ava.
Panen kaks sõrme sisse.
Mul on komm.
Komm on omakorda pakendatud.
Keerulisemalt kui enne.
Ei saa kommi kätte.
Suht nõme.
Üheltpoolt ja teiseltpoolt.
No ei saagi kommi?
Naksan hammastega.
No ei saagi kommi!
Täitsa lõpp.
Viimane katse.
Oo.
Komm käes.
Jess.
Aga kommi isu üle läind!

:(

amy winehouse. back to black.

Praegusel infoajastul on plaadipoed minu arust unustusse jäetud ning muusikat tõmmatakse pigem internetist - sest see on tasuta ju, enamjaolt. Aga minu jaoks pole see põhjus. Täna ma olin valmis maksma peaaegu 300 krooni ja soetasin omale Amy Winehouse'i plaadi "Back to black". Järjekordne hea ost peaks mainima! Paned kettakese plaadimängijasse, volüümi mõnusalt põntsuma ja ise kaod sinna müstilisse maailma, mida Winehouse tekitab.. minus vähemalt. Minu meelest on kõik plaadil olevad lood head ja omapärased ning kindlasti jätab Amy oma mõnusalt käheda häälega ja kindla stiiliga muusikaajalukku jälje. Tema muusika on tõsiselt hea ning loodan, et ta suudab ikka oma elu ohjesse saada. Viiest viis!

innoirjasaageüle.

Inno ja Irja tekstide lugemine Ingridist ajab mul südame pahaks. Ja mitte Ingridi pärast, vaid just meie blogimaastiku "tegijate" pärast. Ma ei suuda aru saada, miks peavad kaks täiskasvanud inimest laimama kolmandat isikut. Elage oma elu edasi, aga tehke seda normaalselt. Te käitute nagu lapsed, kes näitavad näpuga ja karjuvad roppuseid ning kes sellest isu täis ei saa! Üks kord on jah okei, aga seda lõpmatuseni teha, näitab ainult Teie enda nõrki külgi. Andke andeks, aga ma ei mõista Teid, miks Te niimoodi teete..

:)