igalpool on ainult vanurid ja vanurid ja vanurid ja...

Nüüd on ühistranspordiga ajavahemikus 11-st 16-ni üsna võimatu normaalselt sõita, kuna vanurid on oma koobastest väljunud. Hordide viisi liigub neid nüüd. Täiesti jube. Mõni liigub vaevu vaevu edasi, aga ikka peab oma turul käigu ära tegema. Ja bussid on nad ka vallutanud. Kuna noored on kõik koolis ja ei ohusta enam vanureid, siis on viimased julgenud tihedamini liikuma hakata. Mulle tundub, et isegi gängides. Issver sussver. No täna näiteks kui kooli poole teel olin ja püüdsin väikeses bussis viimast värske õhu raasukest hingata, oli üks hetk terve buss pensionäre täis. Viuuuuuh ja kõik nad äkki jooksevad nagu vanad sportlased, et viimse vaba koha eest võidelda. Milline vaatepilt. Või siis teine variant on see, et ülbe näoga pensionärid istuvad just välimisel pingil, aga jumala eest ei lase akna alla kedagi istuma. Vanurite bussipoliitika. Ja miks peavad ilusate hallide juustega vanurid oma juuksed lillaks värvima?! Täna nägin kahte. Äkki on nad kunagised punkarid..?

ma igatsen.

Ema helistas just. Kolmteist minutit rääkisime. Elutempo on viimasel ajal nii kiireks läinud ja pole olnud aega helistada. Nüüd siis sai jutud räägitud. Hea oli. Emaga jutuajamised on alati head olnud. Me oleme nagu sõbrannad.. Praegu tahaks nii ema ja väikevenna juurde. Et väikevend mind ära ei unustaks. Aga ema ütles, et nad ikka räägivad minust.. Igatsen.

Pole ammu väljas käinud. Vaikselt istumas ega ka oimetuks tantsimas. Eriti igatsen sõpru, kellega neid hetki jagada.

Algaval nädalal on veel kaks viimast tööpäeva üle elada, peale seda hakkab kooli kõrvalt rohkem vaba aega olema.

uudised.

Hea uudis: loobusin kohvist. Lihtsalt niimoodi paugupealt. Ja hea on. Parem. Hommikuti joon teed ja muidu ka, kuid siiski luban endale väikse Latte mõnikord. Seda ju võib?!

Halb uudis: sain msni pealkirjadest teada, et Kaljo on lännu. Kurb.

still alive!!

No hellõu! Ei teagi, mida kirjutada kohe.. Koolis on ikka sama lahe. Kleebime värvilistest paberitest kompositsioone ja kujundeid. Nagu esimese klassi lapsed, aga see kõik on 4 aasta tee sisekujundajaks ning kõike seda väärt. Martrikli sain ka kätte.. või oli see matrikkel?!

Lähen nüüd Betty't vaatama :P

kasvab varjude siluett, ümber kõle sügistuule naer.

Sügisball nähtud. Ma ei mõista inimesi, kes ütlevad, et see film on 'mitte midagi'. Ma leidsin sellest filmist midagi, mis ta mulle meeldima pani. Ma otsisin.. ja leidsin. Minu arust väga hea film. Omapärane, kiiksuga, piisava huumori ja traagikaga. Ja loomulikult vapustavad näitlejad.

Virmaliste - Naer kummitab siiani. Telekast treilerit nähes/kuulates toob see laul külmavärinad ihule. Nii hea.

Midagi on.

tuleb tuleb.

Laman poolistukil voodis, soojaks läinud laptop süles, Coldplay oma võrratute meloodiatega taustaks ja kraadiklaas kaenla all. Kurat, ma ei vaadanud kella, mil kraadimist alustasin.

Lõunal lugesin Kaklusklubi (mis on mulle sama, mis osadele Piibel või algklassilastele aabits) ja peale lugemist tegin väikese uinaku. Peale ärkamist tuli mul idee. Ei, ma ei hakka inimrasvast seepi keetma.. ei, ma ei hakka kaklema ja ma ei lähe ka hulluks - mul lihtsalt tuli hea idee.

J kingitud õhupallist, mis lae all hõljub, hakkab heelium tasapisi kaduma. Aga ta siiski on seal.. hõljub.. lae all.. veel ümmargune ja nööriga. Ikka veel.

Trouble.

Kolmkümmendseitse koma üks. Jälle.

Jobu, mida sa siin teed?!

Täna tutvustati Terevisioonis uut jobude ajakirja Jobu, mis on vist mingi meesteajakiri, kui ma aru sain. Mingi imelik. Okei, kõigile on midagi lugemiseks vaja ju. Aga noh.. ma ei tea.. Postkasti tuli mulle isegi see Jobu. Koos Eesti Ekspressiga. Jobu!! Lehitsesin siis seda ajakirja ja midagi head ma sealt ei leidnud. Aaa.. võibolla sellepärast, et ma olen naine? Või, et mulle ei meeldi jobumehed? Aga FHM'i võin ma küll lugeda ja igast TM'sid jne. Aga Jobu mulle ei meeldinud. Vähemalt on jobumeestel midagi lugeda. Pilvre vist ütleski hommikusaates, et see ongi jobumeestele tehtud. Vist. Jobu!

Ja kes tuli ideele panna ajakirja nimeks Jobu?! Pakun välja järgmised uued ajakirjad: Imbetsill, Lollakas, Imelik, Loll ja veel lollim. Mida iganes eks. No mitte kohe ei lähe.

Maddie, mis nad küll sinuga tegid?

Nüüd võib juba lehtedest lugeda, et väikese tüdruku Madeleine McCann'i kadumises on 90% süüdi tema vanemad. Kõik leitud tõendid viitavad sellele. Ja minu meelest just nii ongi. Vanematel on juba selline nägu ees, et nad kaua ei jaksa asja varjata. Ühest väiksest asjast saab lõputu õudus. Ühest äkilisest vihahoost võib saada tahtmatu tapmine, varjamine ning suur meediamull ja põhjuseta kaastundelaviin. Inimeste lollitamine!

RpKIugHErw

ma olen mängust väljas.

Mulle tundub, et mu vanaema on imelik. Selline ärasõnuja kalduvustega. Vanaema oli tõbine - mingi külmetus. Ja enne Pärnu sõitu ütles, et mine jah ära, siis sa ei jää haigeks. Alati juhtub nii. Alati ta peab just nii ütlema. Ära sõnuma! Nüüd pikutan voodis, palavikus ja vastikus nohus ja hullus väsimuses. Ma ei suuda filmi isegi 10 min vaadata, kui äkki ärkan ja avastan, et film juba läbi. Just nüüd, kui koolis hakkab korralik õppetöö pihta ja asi põnevaks läheb...

siit me tuleme!

J jõudis eile koju. Lõpuks ometi. Ajan end varsti lõplikult üles ja hakkan end kasima. Pärnusse minek. Tuju on super. Tunnen juba praegusel kellaajal, uneliiv silmas, kuidas energia minusse tagasi tuleb. Ja see tunne on hea.

Olen meeletult palju raha igasuguse ülikoolistaffi peale kulutanud. Tegelikult ei saa seda kulutamiseks nimetada, sest kõiki neid tarvikuid läheb hädasti vaja - mõõtjoonlaud, kalka, seakarvadest pintsel, 0,5mm tintekas jne jne. Ei viitsi kõike asju siia kirjutada, aga nimekiri on umbes... lõputu!

Eile ma tegin omale hiilgama suure käevõru. Pärleid ma ei jõudnud ära lugeda, aga kõik on erinevad ja isemoodi. Natuke raske on, aga mis ei tapa, teeb tugevaks!

jou.

Ma pole ammu hommikuti kell 6 ärganud. Täna ma tegin seda. Bussiga on enne 7 hea sõita, sest veerand linlastest magavad, pooled pesevad alles hambaid ning teine veerand on juba tööl või juba tööle jõudmas. Ja mina veel suure ohooo-ga arvasin, et on ummikud ja kuna üks teelõik kooliteel on pooleldi remondis, siis läheb kaua aega, aga ei. Buss vuhises, mis hull. Nüüd olen targem. Järgmised kolmapäevad võtan vabalt. Sest isegi õppejõud hilinevad.

Seda ka, et ma ei viitsi enam nii tihti kirjutada. Viimasel ajal see blogivärk ei tõmba eriti. Seega, las mu blogi puhkab ja hingab veidi ja kogub mõtteid. Küll ma siis ajan oma joru edasi, kui tõesti millestki jorutada on.

Ülikool on lahe!

ahh??!

Ma hakkan nüüd tihti trahvi saama. J'le käib närvidele, et ma telefonis liiga palju "ahh"-itan. Ahh ja ahh. Ise ma seda eriti tähele ei pane ja põhjuseks pean mõningate J sõnade arusaamatust. Ei tea. Kunagi kasutasin kõnes väga palju "ja siis.."-i. Nüüd on selle asmele "ahh" tulnud.

Ahh??

Tunniplaani sain ka kätte. Väga rahul olen. Ja tööga on tadaaa. Natuke veel ja siis ongi tadaaa. Üldse pole kahju. Pff.

Ja me J'ga tegime reidisuitsiidi (meid pole enam seal!). See oli meil ammu juba plaanis.

Ahh??!

mul on valmis juba pliiatsid ja suled!

Täna on see õhtu, mis on ootusärevust täis. Mind valdab peaaegu, et sama tunne, mis esimesse klassi minnes. Mind ootab ees midagi täiesti uut ja veel lahedamat, uued inimesed ja uued katsumused ületamiseks. Põnev. Homme astun oma esimese tudengielu sammu. Juhei.

Mm ja siis see ka, et mul läks täitsa meelest ära, et soome kanalid pilti enam ei näita. Just siis kui Nelonen'i pealt ühe rõvelaheda sarja avastasin - Dexteri. Ja nüüd.. ma ei näe seda! Üldse pole tore. Filmi Dexter oli nii laheee juuu!!

üüheeksaa.

Mm. Töö. Mm. Ei. Siiski mitte. Eile olin õhtuses vahetuses ja jõudsin koju tänases kuupäevas, ehk kell 3 öösel või hommikul, kellele kuidas. Hommikul ärkasin kell 9 suure pealvaluga, mis mõnikord pole tingitud mul joomisest, vaid hoopis unepuudusest ja elurütmihäiretest. Täna hommikul oligi mõnikord. Kella 12-ks vedasin ennast ülikooli avaaktusele. Tund aega kõnet kuulata ja ennast veel elusana hoida.. no jah.. mu ainukesed mõtted olid magamaminekumõtted. Keskpäeval. Aktuselt jõudsin koju poole 14-ks ja siis jäin magama. Kella 16-ni magasin end välja ja kella 18-ks jälle tööle. Õnneks täna oli mingi sünnipäev ja tegelesin ainult selle lauaga ning ülejäänud pleiss oli kinni. Minu õnneks. Kella 23-ks oli resto tühi aga siis tuli mänedžer oma kambaga ja otsustasid pidu teha. Jee eks. Ütlesin mänedžerile, et ma koristan peolaua ära ja siis lähen koju - mulle aitab. Ja siin ma nüüd olengi. Minust jäid nad sinna kokteile edasi tegema ja lällama, aga mind ei huvita.. mul on hea olla. Olen oma voodis ja ei tea isegi, millal jälle minu vahetus tuleb. Mitte nii pea igatahes.

Ja töötuhinas oleks peaaegu ära unustanud.. õnneks J saatis sõnumi.. 2. kuupäev - mul ja J'l sai 9 kuud täis. Suhet siiski, mitte last. Not yet!

Selline natukerohkemdetailne päeva/öö kava blogipostitus oli siis täna.

Tšüüšš!