kuidas nüüd võtta...

kolmapäev, 31. jaanuar 2007

Ja ongi viimane jaanuarikuu päev. Aeg läheb ikka nii kiiresti..


Eile rääkisin telefonis emaga pool tundi. Emaga jutuajmised on head või siis "head". Sain teada, et mu õde visati koolist välja. Noh, mis ma ikka oskan öelda.. Ega sealt muud polnudki loota ju. Vähemalt ta suutis ise oma paberid õhtukasse viia. Hull elumeluelukas on ta ikka. Ise on alles 16. Ja kui küsisin, et kuidas mu kullakallil väikevennal läheb, siis ema hääl hakkas värisema. Ütles, et nagamanil oli olnud vahepeal suur palavik ning ühel ööl oli isegi krampides olnud. Ema ütles, et ta pole kunagi midagi nii jubedat näinud ega tundnud. Näha oma väikest poega kõrge palaviku käes krampides.. Õõh. Mul võttis seest õõnsaks igatahes. Aga ema ütles, et nüüd on kõik stabiilne ja enamvähem okei. Kurat, kuidas ma tahaks nende juurde minna!

Kunstiõpetuse õpetaja pakib oma asju pappkastidesse. Klass on enamvähem lage ja koridoris olevad stendid on ka tühjaks tehtud. Põhjuseks lahkhelid õpetaja-õpilase vahel, mis lõppes Haridusameti kõnega koolile. Vot tak. Aga meie tegime avalduse, et õpetaja jääks, sest ta on tõsiselt hea pedagoog ja me austame teda ning päris mitu lehekülge allkirju saime.

Ja ma nägin juba teist unenägu, mida võin täitsa vabalt seostada oma Pariisi reisiga. Täitsa.. jube noh.
Ooo, varsti on reede! ;)

1 ütles midagi.:

Eve-Mai ütles ...

On reedeks mingeid huvitavaid plaane;)?