beware!

Nonii, mul on andmeid, et ringi liigub üks uus tõbi, millesse naised võivad märkamatult nakatuda. Selle vältimiseks peaks kord kuus arsti juures käima ning end kontrollida laskma. Tunnuseid pole ja vastunäidistusi samuti mitte. Möödub see märkamatult 9 kuu jooksul. Tundmatu tõve tagajärjeks võib olla poeg või tütar.

väike drink.

Täna tegin omale kokteili:
1/2 tl valget suhkurt (suhkrut??..)
3/4 spl taruvaikku piiritusega
Ja siis kiiresti kiiresti sisse. Nagu naksti. Väike okserefleks ja kõik. Loodame, et homme olen siis terve.

ah niisama korraks tulin.

Täna vahetasin oma mp3-playeris muusika välja. Hetkel on seal "Grey's anatomy" soundtrackilt lugusid (mis on kõik super head), James Morrisoni, Alicia Keys'i ja Commonit. Üks Björki lugu on ka, mis mulle kõige enam hinge läheb - Oceania.

Koristada jõudsin ka juba.

suki desu*

Käisime täna J'ga sushit söömas. Järve Brezza's. Mina võtsin 8 philadelphia makit ja J alustuseks 4 california makit, kõrvale jõime teed. Üks asi, mis meile mõlemale ei istu, on see tumepunane sojakaste vms. Maitse on jube võõras ja minu meelest paremaks see sushit ei tee. Minul see tekitab nädalate pikkuseid ja meeletult valusaid kõhuprobleeme, seega tean juba hoiduda sojast. Aga makid oli head.. Ja täna suutsin pulkadega ka kuidagi toime tulla!

*suki desu - mulle meeldib (jaapani k)

[pildi peal olevad makid pole asjaga kuidagi seotud:P]

pealkirjatu.

Kusjuures peale 7-ndat ehk peale hindamist, ei ole ma õudusunenägusid enam näinud. Siimaani on ainult tavalised rahulikud pildid silme eest läbi jooksnud. Küllap oli halbade unenägude põhjus hindamiseelne pinge ja väike stress..

Jaanuaritormid hakkavad vist meie poole liikuma, sest minu akna taga olevad pikad männid kõiguvad küll aknast varsti sisse.

gränni.

Olin eile oma toas ülakorrusel, uks lahti. Kuulsin, et tavatelefon helises. Vanaisa tõttas vastu võtma, kuid ta kas ei vajutanud vastuvõtunuppu korralikult või ei kuulnudki tegelikult sealt midagi. Vanaema läks vist vanaisa juurde ja hakkas õpetama või midagi.. Ja kuulsin kuidas vanaisa rahulikul häälel ütles: "Ei, las ma nüüd ise vaatan siis.." Vanaema podises midagi ja karjus siis vanaisale: "Ah mine persse!" Vanaisa jälle püüdis vaiksel ja rahulikult toonil seletada ja vanaema maha rahustada, aga vanaema läks nii pöördesse ja hakkas vanaisa sõimama. Lõpuks vanaema vist sai telefoni enda kätte ja helistas tädile (oma tütrele). Rääkis ja naeris seal, et jah kõik on korras ja.. Ja siis kui kõne lõpetas, hakkas vanaisa tänitama: "Sa ikka pole seda telefoni asja selgeks saanud.." Muudkui noris ja tänitas ning vanaisa rahulikult vastas talle. Ja siis äkki jälle kuulen vanaema ärritatud hääletooni. Sõimas natuke vanaisa ja siis jäi all korrusel vaikseks. Tavaliselt ta tuleb peale selliseid mõtetuid sõnelusi minu juurde vanaisa "maha tegema", aga eile õnneks või kahjuks ei tulnud. Ma ei saa aru, kuidas vanaisa mu psaikovanaema ära kannatab. Vanaema teeb alati sääsest elevandi ja ärritub nii, et hiljem teeb hoopis endast ohvri: "No kuidas sa küll minuga räägid!" jne.

Vanaemal on ka komme vanaisale dikteerida, mis too selga peab panema jne. Ükskord kui tädi külas oli, siis tädi ütles, et las mees ise ka otsustab, mis särgi ta selga paneb. "Ära oma nii suurt kontrolli vanaisa üle!" ütles tädi. Vanaema siis seletas, et ta ju paneb mustad särgid selga ja blabla. Tädi jälle vastu, et vanaema peaks hoopis enesekriitilisem olema ja iseennast jälgima. Kusjuures tädi rääkis rahulikult ja vaiksel toonil. Vanaema jälle vastu: "Kuidas sa küll minuga räägid!? Miks sa nii räägid? Mina ju terve päev koristan ja teen süüa ja pesen pesu ja.." Tädi jäi vait ning jällegi tegi vanaema ennast ohvriks. Ta lihtsalt ei taha või ei suuda end analüüsida. Või tunnistada, et jah, ärritusin tühise asja pärast, vabandust. Ja see jutt, et ta terve päev küürib ja süüa teeb on vale. Vanaema tavaline päev on selline: läheb päeval kell 11 linna peale, ajavahemikul 16-18 jõuab koju, kaasas kolm Kaubamaja pitsalõiku ning siis hüüab: "Tulge sööma!" Ja ma ei saa aru, mida ta terve päev linnas teeb. Aga samas, mis sa veel tahad inimesest, kes terve elu Tallinnas elanud ja lapsepõlves iga aasta kolinud, kelle vanematel olid abieluprobleemid ning kelle eksabikaasa oli alkoholilembene.

esimene hindamine läbi.

Kompositsiooni&vormiõpetuse õppejõud võttis mu plakati ja 5 väikest proovitööd omale, kuna need tema arvates väga head ja väärivad teistele näitamist. Minu arvates, olid need tööd mul kõige jubedamad. Kõige ebatäpsemalt tehtud.. ja see õppejõud tahtis neid omale. Appi. Vähemalt sain ülikooli kõige kartetuma õppejõu käest 5 kätte. Jee.

Maalimise sain aint 3. Aga ülikoolikeeles on see "hea". Sellega peab harjuma.

Ülejäänut ei viitsi kirjeldada/kirjutada.

Ainult seda, et Tallinnas võiks rohkem lumesahkasid olla liikvel.

dreaming my dreams away.

Olen hakanud alates 18-ndast novembrist oma unenägusid üles kirjutama. Selliseid, mis detailselt meeles. Täna lugesin neid ja jõudsin hämmastava järelduseni. Siiamaani pole olnud ühtegi lillelist ja roosa lõhnalist unenägu. Kõik on olnud ängistavad ja pooltraagilised, nagu stseenid kuskilt õudusfilmist või draamast. Võibolla just sellised hirmsad unenäod jäävadki detailselt meelde ning kõik head unenäod vajuvad unustuste hõlma. Ma ei tea.. kus siis minu ilusad ja head unenäod on?

Ma olen näinud oma isa mind kirvega taga ajamas. Olen pidanud mitmeid kordi millegi eest põgenema. Nägin J'd paaniliselt minu järel karjumas kui mind kuskile minema veeti (samal päeval kui und nägin tuli välja, et ta tegi avarii, jumal tänatud, ise jäi terveks, kuid auto mitte) jne.

Täna nägin unes, et mu vanaisa oli infarkti saanud ja teise ilma läinud. Järjekordne ängistav uni. Lasin tema mälestuseks teha sellise klaaskuulikese, kus tema naerusuine pilt taustaks ning kui seda raputada, siis hakkavad tumeroosad helkivad tükikesed lendlema. Vanaisale meeldib tumeroosa värv, eriti kui naisel on sama värvi huulepulk või mõni riideese. Sellepärast. Ja siis ma jändasin selle klaaskuulikesega ja muudkui nutsin. Maavanaema tuli mind veel lohutama. Oh jah..

Ja täna öösel nägin veel unes, et keerasin ühte oma särki pahupidi. Ärkasin sellepeale üles, et leidsin end tekki ümber keeramas. Kasutasin jalgu ka. Keerasin alumise poole ülespoole. Imelik..

J juba ütleb, et mul on mingi kahtlane värk nende unenägudega. Et olen nendega kuidagi tihedamini seotud kui mõni teine inimene vist... tema näiteks ei mäleta 99% juhtudest mitte ühtegi unenägu. Mina aga 99% juhtudest just mäletan.

Palun andke mulle mu ilusad ja head unenäod tagasi.

Aitäh.

aastavahetus.

Aastavahetuse võtsin vastu Pirital. Olime neljakesi ainult. Mõnus oli. Mehed tegid meile piduliku õhtusöögi. Küünlad, südamekestega kruusis veidi hapukas morss, singi-juustu vaagen väikeste piprakurkidega jne. Magustoiduks pidi olema mango-meloni jäätis küpsistega, aga seda me ei jõudnud süüa, kuna põrutasime linna. Aa, pearoaks oli Selveri hakklihapitsa. Armas. Päriselt oli armas.

Ootasime põnevusega Kreisiraadiot, kuid pidime veidi pettuma. Polnud ikka see, mis kunagi. Kui ikka nali tuleb pingutusega, siis pole mõtet üldse teha. Seega lähen ostan varsti omale Kreisiraadio dvd, et saaks korralikult naerda. Mängisime Aliast. Pooleli jäi.

Presidendi kõne ajaks ma olin juba korralikult svipsis ja selle tõttu oli härra Ilvese kõne ainult suur mulamulamulamulamula. Aga seda märkasin, et tal on pisike pea, suured käed ja veel suurem ülakeha.

Südaööl läksime välja. Lasime oma saluudi taevasse ja vaatasime teisi. Ikka super. Üks rakett, mis lasti ei tõusnud õhku ja nö lõhkes maapinna peal. Roosad pallikesed lendasid laiali, üks auto hakkas huilgama.. üks roosa sädemeke lendas aga minu poole ja ma kükitasin.. nagu filmis. Muidu oleks vist vastu pead saanud.

Kell 1, juba aastal 2008, läksime linna ja istutasime end Kuku klubisse. Lahe oli. Marju Kuut on lahe mutt, eriti siis kui ta dj puldi taga on. Kella 6-ks jõudsime Õismäele K juurde ja läksime magama. Kõik.

Väga mõnus aastavahetus oli. Aga jube uni on..