puust ja punaselt EI.

Miks on mõnel inimesel raske aru saada, mida tähendab EI. EI on EI. Vähemalt minu EI on EI ja kõik, kes mind tunnevad, saavad sellest aru. Aga üks ei saa. Alati on kuskil see üks, kes ei saa aru. Siis on alati vaja küsida miks, kus, kas küsimusi ning asi võimalikult ebameeldivaks teha. Pean end tihti tagasi hoidma, et mitte inimesele halvasti öelda.. aga mida sa teed temaga, kui ta ei saa aru, et EI on EI.

esimene päikesevõtt sel aastal.

Täna julgesin juba aias päikest võtta. Lugesin Kenderi "Kes tahab saada isaks" ja lasin päikesel end paitada. Mõnus oli. Välja arvatud see, et üks paks porikärbes mind ahistas. Ajasin minema, tegi paar väikest ringi mu ümber ja maandus jälle mu parema jala sääre peale. Eriline tüütus. Lõpuks ta kadus kuskile ära, leidis vist teise ahistatava..
Kui homme ilma on, siis lasen jälle päikesel end paitada, sest suvel ma ei suuda päevitada. Siis on selline tunne nagu lamaks kilekott peas kuumade süte peal. Kevadpäike on ikka kevadpäike! :)

kodu. sulle või mulle?

Mis nõme komme on vanadel inimestel sekkuda noorte inimeste uue kodu rajamisse sellise tuhinaga, nagu hakkaksid nad ise seal elama?! Eriti nagu vanaemad! Või siis ainult minu vanaema.. Calm down, granny!!! Seda olen tähele pannud kolm korda. Siis kui isa nö vanast majast uue tegi, tahtis vanaema sinna samasse suurele krundile kõrvale elama minna. Tädi maja ehitamise juures oli ka loomulikult palju ütlemist ning nüüd olen mina ohver. Aga mitte lihtne ohver. Täna läksime näiteks alumise korruse põrandakütte pärast vaidlema. Vanaema ütles mõnusa lause: "No põrandakütet on ikka vaja, isegi siis kui seda ei kasuta!" Miks seda siis vaja on, kui seda ei kasuta. Ühesõnaga, mu jutu point on see, et vanemad ei peaks nii hasarti sattuma kui nooruk kodust välja lendab. Saan aru kui antakse häid nõuandeid, aga kui tullakse ütlema, et vot siia see ja sinna see, siis nii küll ei lähe.

va saeperv!

Ou teine Kats. Me oleme vist ühtekad natuke, aga mul vist vedas rohkem.

Nagu kõikidel ebanormaalsetel, oli mul täna tööpäev. Peale tööd käisin poest läbi. Ja peale poes käiku läksin bussipeatusesse bussi ootama. Oleks võinud ka jala minna, sest ainult 1 peatus oleks olnud vaja kõndida, aga oh mind laiska eks. Igatahes maksis kätte! Äkki ilmus eiteakust välja selline mitteväga pomss vanamehe nässakas, mütsilotu peas ja paar hammast suus. Käes oli tal kollane kilekott, milles vanad roostetanud käsisaed. Vahtis seal bussika ümber ja siis äkki tuleb minu poole.. Mõtlesin, et oh jumal mida nüüd, ma ei suitseta ja raha ka ei anna... Seisab mu ette ja ütleb: "Horiujcn ir 0piryu0p8c yn kas keppi ka teed või????!" Mis mõttes nagu?? Näen ma nagu prost välja või??? Kammoon! Üldsegi mitte selle poole. Sain nii vihaseks ja küsisin kõva häälega: "MISASJAAA!!!!??" Vanamees pomises veel ja siis ütles: "Mhhhhh me küll mutiga teeme!!" Ja siis irvitas rõvedalt. Mõtlesin, et panen talle oma suure käekotiga piki pead, aga selleasemel saatsin ta persse ja läksin teiselepoole bussipeatust peitu ja lootsin, sõrmed ristis, et ta minuga sama bussi peale ei tule. Fuh.

danger danger!

Eesti poliitika ajab juba südame pahaks. Milleni kõik on viinud? Selleni, et maamaksud on meeletud, korralike teid võib tikutulega taga otsida, kõik võimalikud hinnad on tõusnud, kesklinnas pole õhku mida hingata, ehitatakse mõtetult kalleid sambaid, trahvitakse arstivisiidile minemata jätmise eest ja mida kõike utoopilist veel. Lubadusest viia Eesti 5 rikkaima riigi hulka pole haisugi. Minu meelest on olukord üsna katastroofiline. Jah, kulla poliitikud, sööge riigikogus präänikuid ja räime kalakesi, jooge shampanjat ning kindlasti - lüpske inimesed rahast tühjaks.. omaenda tegemata jätmiste arvelt.. senikaua, kuni pole enam kedagi lüpsta!

Suht kaka.

J = 26.

Eile istusin südaööni üleval. 0:01 helistasin J'le. Tal on täna sünnipäev. :) Mul tuli pisar silma, sest ta on seal kaugel ju tegelikult üksi, mind ei ole, parimaid sõpru ei ole.. kuid siiski.. samas oleme ka.. ta südames. Palju õnne kallis! Kingi saad siis kätte, kui tagasi tuled ;)

Nägin täna unes, et mul olid mingid villide taolised punnid peal. Sellised suured ja õhku täis. Läksin vanaema juurde - tema ütles, et leetrid. :D Panin end riidesse, siis olid mõned punnid juba nö tühjad, ainult punane laik naha peal. Läksin töö juurde ja ütlesin neile, et ma ei saa nädal aega tööle tulla - mul on leetrid. K ainult itsistas ja ütles okei. Ja siis uni lõppes. Sest ülemise korruse tavatelefonil on nii jube helin ja see äratas mind üles. Viuh.

hullumaja.

Mis tõmbab inimesi Hulludel päevadel, Osturallil, Laadapäevadel ostma vana laokaupa ja tundmatute firmade odavkosmeetikat?? No mina ei tea. Mina püüan hoiduda igasuguste rallide ajal kauplustesse minemast..

Eile õhtul olin tööl. Tõstsin just paksu paksu kausta laua peale, lõin selle lahti ja siis tuli telefonile sms: "Homme kella 12-st paiku Stocki ja Kaupsi?" Mõtlesin veidi.. ja vastasin automaatselt, et ei saa jne. Mul isegi ei tulnud meelde tol hetkel, et linnas on ju hullud inimesed lahti. Kodus alles tuli meelde. Jumal tänatud. Homme pean siiski linnamellu sukelduma. Igasugustele sünnipäevalistele vaja kinke osta.. Hoian hinge kinni, sukeldun ja loodan peatselt pinnale tulla.

Nägenš.

tere. ma hakkan nüüd jälle stressama.

Mu väikesel 2a 9k vennal diagnoositi epilepsia. No fakk nohhh! Elu on ikka mõnikord nii vastikult ebaõiglane..

half.

Tundun endale natuke poolik.