taevas!, kuna sa appi ei tulnud, siis vähemalt kuku alla.

"Ma annan sulle suhkurt ja limonaadi, kui sa supi ära sööd!" Nii ostis vanaema täna täditütre ära. Ise sõin ka just ja hea, et mul toit üldse suhu jäi.

Ja kõige hullem on see, et kui vanavanem või lapsevanem lapse kasvatamisega toime ei tule, saadetakse ta lihtsalt orbiidilt minema: "Mine Kats'i juurde arvutisse!" Eriti haigelt tuleb see siis välja, kui laps vastab üllatunult: "Aga ma ju ei taha!"

Lihtsalt jube on vaadata, kuidas lapse hing ära rikutakse. See kõik ju süübib temasse ja kümne aasta pärast ta ainult näitab vanematele keskmist näppu ja trambib vanavanemate haua peal.

Kui ma ikka lapse teen, siis teen ja kasvatan ta enda ja mehe rõõmuks, aga mitte nuhtluseks. Ja kui nutmist ja halamist kuulda ei jaksa, ei viska ma last korviga vanavanemate ukse taha, vaid elan raskused üle.. Ja magus on ikkagi preemia või magustoit, mida tuleb mõõdukalt anda, mitte sellega last ära osta või pushida. Lapsega tuleb tegeleda, teda õpetada, temaga mängida, temaga koos naerda ja nutta ning rääkida.

Tädi oleks võinud enne koera võtta kui lapsetegemiseks läks.