õhtuses vahetuses.

Ma juba kujutan ette, kuidas kõnnin mööda vanalinna konarlikke munakiviteid ja jälgin turiste. Muudkui kõnnin ja kõnnin ja libistan ennast vasakule ja paremale. Lõpuks tundub mulle, et ainult minu trajektoor on sinkavonka ja siiasinna - kõikide teiste trajektoor läheb perfektselt sirgelt edasi. Ma ei saa ju lubada seda, et vahin üks hetk mingi turistiga tõtt, et kumb nüüd esimese sammu mööda laskmiseks teeb.. Ja ma kõnnin ja kõnnin. Ja kuhu ma lõpuks omadega jõuan? Töö juurde jõuan. Mulle meeldib kui midagi on teha. Kasvõi lapiga baariletti nühkida või iiveldama ajavaid Bloody Mary'sid teha. Kasvõi. Mulle on töökoht nagu salapaik, kuhu peidan end ja avan oma kesta. Kodus ma seda ei tee. Ei saa. Ebameeldiv on. Kujutate ette? Tunnen end töö juures palju paremini kui kodus. Varsti valmib uus kodu ja seal tunnen end vist veel paremini kui töö juures.. Hea.

Tahaks juba teel olla. Varsti.. kannata veel..

Kuue tunni pärast olen ma leti taga ja teen Mojito'sid, cappuchinot, Mai Tai'd, Café Latte't ja mida kõike veel..