aeg ei tiksu.

Kuna ma pole mitu päeva koolis käinud ega õppetöid teinud, siis on nö ajataju täielikult kadunud. Rutiin on segamini. Selline tunne on nagu oleks igavene nädalavahetus. Eile küsisin J käest, et mis päev on, niiet ärge imestage, kui seda veelkord küsin. Imelik on lihtsalt.. Aga tööle ma ei lähe sellegipoolest, kuigi võiks. Tahan puhata ja juunis hakkan kolimise ideed teostama ning peale lõpetamist tahaks kõigest puhata ja eemal olla ning ülikooli sisse astuda ja alates juulist tööl hakata käima ja elu eest rabama hakata. Õu kui pikk lause tuli..

Lähen vist loomaaeda.