Tänane koolipäev (nagu iga neljapäev) sisaldas 2x40min Counter-Strike'i mängimist klassivendadega. Tagaajamine, hiilimine, põmm ja pauhh! Suht norm.
Ja täna oli ka meie lennu viimane kehalisekasvatuse tund. Alguses jooksime niisama metsas ringi, hiljem mängisime pallimänge saalis. Viimane rivistus oli hea. Õpetaja surus igalühel pisarsilmil kätt, tegime talle aplausi ning kõik võisid viimast korda garderoobi riideid vahetama minna. Sellised hetked on nii imelikud, samas teevad seest soojaks, sest see tunne on kurb, kui tead, et siia sa enam niipea ei tule.. keegi teine hakkab minu eest jooksma ja palli mängima.. and thats the way it goes.
Homme sõidan ema juurde. Ema küll ei ole kodus aga õde ja vend on. Ma lähen hoian õel silma peal. Mitte vennal, vaid just õel.. Ja perekonda läheme ka J'ga mängima. Sest tahan oma mõlemad mehed, venna ja J, metsa ja randa jalutama viia..
Seniks kena nädalavahetust teile ;)
0 ütles midagi.:
Postita kommentaar