Käisin elus esimest korda valimas. Üllatavalt vähe rahvast oli. Kella 2-ks oli mul igatahes valitud ja mingeid järjekordi ei olnud. Aega võttis see mul vist mingi 45 sekundit, et number kirja panna ja tempel peale ning minek. Kõik. Nüüd on mul õigus viriseda ja möliseda järgnevad 4 aastat.
Jan Uuspõldu käisin ka kinos vaatamas. Ainult, et Ilvest ei näinud, sest põis ei pidanud sel hetkel enam vastu. Film oli muidu okei ja naerda sai ka. Lihtsuses peitub võlu. ;)
Randmekaitsme-sideme ostsin ka. P*rsse see valu ja vaev eks. Mulle aitab. Ja neljapäeval, kui õpetaja mind võrkpalli taguma paneb, siis näitan küll vist keskmist näppu. Mängigu ise!
Ja üks dilemma on ka. Et kas panna omale jälle geelküüned või ei. Sest kunagi kui olid, siis tagajärjeks olid peaaegu olematud küüned. Samas viga oli ka selles, et ma ei käinud proffide juures. Nüüd aga käiksin. Sest ma ei viitsi koguaeg nokkida oma küünte kallal, murduvad ära, lõikan ära, kogu see kasvatamine on siis jälle tulemusteta.. enda jaoks leiab alati aega ja see raha on mul ka olemas, siis miks mitte eks. Eks ma mõtlen ja vaatan, mis saab.
Nüüd aga hakkan füüsika spikrit tegema, sest homme on kontrolltöö. Kes meist poleks koolis spikerdanud eks?
0 ütles midagi.:
Postita kommentaar