Hetkel on kõik okei. Õpetaja jäi mu uurimustööga rahule ja enne Pariisi minekut (16 märts sõidan ära) pean esitama paberil talle nii palju kui tehtud on, et ta saaks täpsemalt kontrollida. Sest täna õpetaja oli laisk ja ei viitsinud mälupulga pealt uurimustööd kontrollida. Vaatas ainult materjali üle, mis ma kaasa olin tassinud ning uurimustöö plaani ehk nö selgroo kontrollis üle. Ühtegi negatiivset arvamust ei tulnud. Oh, vot see oli kergendus. Seega võin täna kergemini hingata ja reedet nautida. Ainult et ma ei tea kuidas, kus ja kellega.
Täna on juba selline tunne, et kevad piilub kuskilt vaikselt. Sest päike on nii ere, hea ja soe. Kuidagi teistmoodi. Ja unustame selle, et tegelikult on alles veebruarikuu ning lund jätkub järgmisesse kahte kuusse. Eksju.
Life is a novel we write every day.
: )
reede, 23. veebruar 2007
Kirjutas Kats. Kell 14:35
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 ütles midagi.:
tubli tydruk! ;)
Postita kommentaar