jookse elu eest, kuid ole kaval.

Täna tuli meelde, et mul on arvutis mõned filmid. Võtsin ette Mel Gibsoni "Apocalyto".

"Sissetungijad hävitatavad noore sõdalase seni idüllilise elu. Ta satub maailma, mida valitsevad hirm ja rõhumine ning teda ähvardab piinarikas surm. Imekombel õnnestub tal siiski pääseda ja ees ootab ränkraske teekond, et jõuda tagasi koju ja päästa kõik, mis talle kallis."

Aru ma ei saa, miks see film nii maha tehti. Minu meelest ülihea film. Võõras keel, võõrad inimesed, võõras kultuur. Põnevust palju. Kohati ehk liiga vägivaldne ja verd täis, kuid siiski.. mul oli küll huvitav vaadata. Need ameerika kriitikud tahavad vist ainult ropendavad neegreid, rohkelt seksi ja hirmkalleid autosid näha.

Mina küll soovitan, leidke aega ja vaadake.

5/5

ei näe und? halvad unenäod?

Enne kui J komandeeringusse läks, andis ta mulle oma padja. Sellise mõnusa paksu ja pehme. Mul endal on kaks peenikest patja, mis J padja kõrval tundub nagu tühjus. Viimasel ajal oma patjadel magades pole ma und näinud (või vähemalt ma ei mäleta neid) või siis olen halbu unenägusid näinud. Nüüd aga olen vahelduva eduga öösiti J mõnusal padjal maganud. Ja unenäod missugused jälle! Lihtsalt super.

Seega selle loo point - kui öösel und ei tule või ei näe unenägusid vms - vaheta patja! :)

millal viimati lugesid rahulikult ja mõnuga?

Ma olen unustanud. Ma olen unustanud raamatud. Head raamatud. Tavaliselt ma käisin heade raamatute jahil. Seisin pool tundi Rahva Raamatu riiulite vahel ja otsisin "Seda Õiget". Võtsin riiulilt raamatu.. lehitsesin seda.. ei ei.. see pole õige.. Vaatasin kõrgemale.. jah.. võibolla see.. Raamatuga peab tekkima koheselt side. Peab olema see "miski", mis paneb sind raamatut haarama ja seda lehitsema.. Ja kui see side on tugev ja hea, siis loed raamatu minimaalselt kolme päevaga läbi. Üks selline raamat, mida olen kaks korda lugenud, plus veel lõpmatud filmi vaatamised, on Kaklusklubi (Fight Club). Vot see raamat (ja ka film) on kuld. Minu kuld. Sinna samasse patta võib panna ka Bukowski Tavalised ogarused. Kiiks. Kiiks. Kiiks. Kiiks peab ka olema!

Aga ma lähen! Ma lähen siis raamatujahile, kui J mulle järgmine nädal Kanaaridelt helistab ja ütleb, et ta on õnnelikult kohal.. siis kui ma saan ehitusjoonestamises maja joonistega ühele poole.. siis siis... siis kui aeg on õige ja on aega head kiiksuga raamatut lugeda.

ei.

Millalgi nüüd on munadepühad. Nädal tagasi ülikoolis, vene keele tunnis, oli see teemaks. Õpetaja muudkui päris, et mis me teeme ja mis lauale paneme jne. Kõik olid nii õhinas ja rääkisid mingist paašast ja et sinna pannakse rosinaid ja pähkleid ja mida kõike veel. Ja ma omatte mõtlesin, et mis k*rdi söök/kook/pirukas see selline on.. Ja siis sain teada, et kõik värvivad mune ja on lihtsalt häppid, sest "mingi püha on ju!" AGA.. mina ei pea munadepüha. Viimane munadevärvimine toimus vist aastal 1997 ja sellist pühadetoitu nagu paaša (kirjapilt on kindlasti mul vale!) pole ma näinudki ega maitsnudki. Tibusid ma omale koju ei osta. Mune ei hakka ka värvima. Võibolla kimbu nartsisse ostan vaasi, aga seda ka sellepärast, et kevad hakkas.. aga mitte et munadepüha.. mis? misasja? Mingit munadepüha pole. Tavaline pühapäev tuleb!

puudu.

Ma olen ebatäiuslik - mul pole väikest musta kleiti!

iga lõpp on millegi uue algus.

Lahkuminekud on alati valusad. Kas siis natukene või palju. Aga alati on. Kõik kes selle läbi elanud, teavad. Mina ka. Ja esimene armastus on ju see eriline ja ikka usud, et kõik kestab igavesti.. kuid paraku võid üks päev ärgata ja teada saada, et mees, kes su kõrval on olnud 2,5a, on su üksi jätnud. Mitte ühtegi konkreetset sõna ega põhjust.. Läinud.. ja kõik! Ja siis vaatan, kuidas kallis kursaõde kooli wc-s pisaraid kuivatab, ripsmedush silmade ümber laiali ning nägu punetamas. Ta vaatab peeglisse ja küsib endalt: "Mis ma küll valesti tegin?!" Ma ei julge midagi öelda.. mis sa ikka purunenud südamega inimesele ütled.. et "korja tükid üles, lapi kokku ja küll keegi veel parem su teele satub". Ei. Mina ei ütle nii. Aga teadmatus on kõige hullem. Tuleb, mis tuleb, aga rääkima peab. Rääkimine aitab. Vähemalt leevendab. Rääkige, ärge vaikige..

kiirus. viga. õnn. rõõm.

Täna olin vist esimest korda kooliaasta jooksul maalitunnis lõpuni. 12.45-16.00. Kui muusika on kõrvades ja pehme pukk tagumiku all, siis pole hullu midagi :D Ja igakord kui õpetaja mööda läks, oli mul uus töö käsil. 1,5 maalist sai täna 4. 4 5st on olemas. Juba. Jee. Turbo!

Aga peale seda, töö juures, tegin hullu apsaka. Rääkida ma sellest ei saa, sest need on töösaladused :D Parandasin ära nii palju kui mõistus võttis, ülejäänu kirjutasin paberile ja sokutasin targemale töötajale hiiremati alla. Pss.

Ja just siis kui rahakott mu peale pahane oli ja oma tühjusega mind taga ajas, leidis mind üles palk ning päästis mu. Halleluuja!

Töö juurest sain naistepäevaks juba ette väikese tulbikimbu, mille loomulikult töö juurde unustasin. Ja kodus ootas mind laua peal punane roos - vanaisalt. Niiet ootan homset.. et mis siis veel küll tulla võib.

vrnn.

Mul on jube tahtmine autoga sõita. Igalepoole saaks kiiremini ja paremini. Aga mul pole seda roosat väikest plastmasskaarti rahakoti vahel. Suvel kavatsen asjaga igatahes algust teha, kuid täna lõi mul "kuppel selgeks" ja mind hakkas kummitama üks mõte. Et kui ma ükskord load kätte saan, siis ma ju olen kohe potensiaalne ohver või siis potensiaalne ratastel tapja.

kuidas vennale liiga tegin.

Alustasin laupäeval venna lutivõõrutamist. Vend saab juuni keskpaigas 3a, välja näeb nagu 4a ning lutiga ta juba pigem mängib, selle asemel, et seda mõistlikult kasutada. Kokku on tal lutte vist 5 tk, need tal pidevalt korteri peal laiali ja õhtul magama minnes korjab ta need kõik kokku ning siis vahetab neid suus. Magama minekud ongi tal vist ainult lutiga. Muul ajal koguvad need vaiba peal karvu.

Kõigepealt siis püüdsin vennale selgeks teha, et nii suured poisid enam lutti ei võta (minu arvates).. "Näe isegi issil ja J'l pole lutti ju!" ütlesin ma. Proovisin ka seda varianti, et ta korjab ise oma lutid kokku, paneb need mulle kotti ning mina siis "viin need Tallinnasse teistele lastele". Alguses vend oli käpp, pani lutid mulle pihku ja ütles: "Viii jahh talina!" Hetk hiljem, aga võttis oma sõnad tagasi.

Salamisi võtsin vennalt ühe luti ning lõikasin kummi osa, lihtsalt julmalt, kõige laiema osa juurest pooleks. Ilmselt liiga julmalt, sest väike venna nägi kõike pealt ja solvus natuke. Heitis mulle veel hiljem ette, et ma ta luti katki julgesin lõigata. Aga töötas! Seda lutti ta enam suhu ei pannud.

Ära minnes ütlesin emale, et lõigaku näiteks iga nädal üks lutt katki, kuid mitte poisi enda nähes. Ja kui ema süda seda ei suuda, siis järgmine kord vaatab vend mind jälle solvunud pilguga ja korrutab: "K tegi luti katkiii! :( ".

lihtsuses peitub võlu.

midagi silmadele?

Bussi oodates näeb ikka igasuguseid põnevaid asju. Täna näiteks nägin, kuidas mees, kes koeraga jalutas, koeral tagumikku pühkis, nagu kord ja kohus peale häda tegemist.

Ja eile koolis seisis keset stuudiot laua peal alasti vanem naine! (Kui tekib küsimus, et mis stuudio? Koht, kus toimuvad erialased joonistamise-maalimise tunnid.. selline stuudio siis.)Okeii.. las ta siis seisab.. AGA.. ta keha oli päevi näinud ja igaltpoolt rippus.. ülevalt ja alt.. uhhhhh kui kole see oli. Arvan, et kursavendadel, kes seda vaatepilti nägid, kadus naiseisu pikemaks ajaks ära. Ja ise sain mõnes mõttes shoki. Et kas mina näen sama jube 30 aasta pärast välja? Võin ju näha, aga isegi mitte raha eest ei suudaks ma ligi 40le inimesele aadama ülikonnas poseerida..

Pildimaterjal puudub. ÕNNEKS!

lase tunnetel voolata!

Täna bussiga tööle sõites ja hiljem kõndides, kuulasin mp3-playeriga R2 "Silmad lahti" saadet. Täna olid saatejuhtideks Korraldajaonu ja Genka. Ja mingi hetk ma lihtsalt itsitasin vaikselt nende jutu peale. Paar inimest bussis puurisid mind oma pilguga. Ja tänaval itsitasin ka omaette.. aga mis ma teen kui Korraldajaonu ja Genka jutt nii lahe on :D

polegi trussikuid.

Kõik pläkutavad sellest, et "isssand Krista Lensin ei kandnud Kroonika seksikate peol püksikuid ää appi appi!"

Aga keegi ei räägi sellest, et Ajusaagim nägi Lensini paljast t*ssut! :D

eilne tõde.

Teine J istus eile T ja E sünnipäeval minu kõrvale, vaatas mind ja ütles umbes nii: "Kats, mis sinuga on?! Varem tulid ja kukkusid kallistama kõiki ja olid kuidagi teistsugune.. Nüüd istud siin vaikselt ja oled nagu koduperenaine, kes lapsi valvab..." Tol hetkel ei osanud sellest midagi erilist arvata.. Nüüd tagantjärgi mõeldes on tal õigus. Olen oma klubiskäigud ära käinud, kontsaplekke lõpmatuseni kulutanud, liitrite viisi rummikoolat joonud, tundide viisi inimestega rääkinud. Enam ei jaksa lihtsalt. Viimasel ajal olengi koosviibimistel ainult inimeste pärast käinud. Siiski on ju seltskond see, mis loeb. Punkt.

Head ööd.

ilusat valentinipäeva.

(pilt: http://www.domiknitrix.com/dkx_images/valentine04_lg.jpg)

im too small for my bag.

Mulle ei meeldi need tsikid, kes on täpsed koopiad kuskilt Cosmo'st ja hoiavad oma xxxxxxxxl kotti küünarnukiga "kinni". Öh.

(pilt enda tehtud)

aee.

Oeh. Ega me nagunii enam sealt eurovisiooni kõige madalamalt astmelt pääse.. Pole mõtet. Teeme hoopis pulli! Jah, mina olin üks, kes Leto Sveti poolt hääletas. Las nemad avastavad ka Euroopat ja naerutavad neid. Ja küll nad hakkama saavad! Mul ei ole häbi. Häbi oleks hoopis siis, kui Iiris meeletu rahvamassi ees piiksuva refrääni ajal murduks.. Ja üleüldse! Ines oleks võinud ennast hoopis Eurovisioonile keerelda-pöörelda (lauluga "Keerlen").

Mina aga avastasin jälle heegeldamise. Täielik heegelmutt olen nüüd.. Heegeldan salli. Selline pehme tuleb.. ja hingega.

Ja homme kooli. Lõpuks ometi! Kaua võib seda kevadsessi oodata.. Vahepeal kratsin kukalt, et mille eest ma aastas 26ooo maksan.. :/

Ma keeerleeeen... ciao!

beware!

Nonii, mul on andmeid, et ringi liigub üks uus tõbi, millesse naised võivad märkamatult nakatuda. Selle vältimiseks peaks kord kuus arsti juures käima ning end kontrollida laskma. Tunnuseid pole ja vastunäidistusi samuti mitte. Möödub see märkamatult 9 kuu jooksul. Tundmatu tõve tagajärjeks võib olla poeg või tütar.

väike drink.

Täna tegin omale kokteili:
1/2 tl valget suhkurt (suhkrut??..)
3/4 spl taruvaikku piiritusega
Ja siis kiiresti kiiresti sisse. Nagu naksti. Väike okserefleks ja kõik. Loodame, et homme olen siis terve.

ah niisama korraks tulin.

Täna vahetasin oma mp3-playeris muusika välja. Hetkel on seal "Grey's anatomy" soundtrackilt lugusid (mis on kõik super head), James Morrisoni, Alicia Keys'i ja Commonit. Üks Björki lugu on ka, mis mulle kõige enam hinge läheb - Oceania.

Koristada jõudsin ka juba.