Alustasin laupäeval venna lutivõõrutamist. Vend saab juuni keskpaigas 3a, välja näeb nagu 4a ning lutiga ta juba pigem mängib, selle asemel, et seda mõistlikult kasutada. Kokku on tal lutte vist 5 tk, need tal pidevalt korteri peal laiali ja õhtul magama minnes korjab ta need kõik kokku ning siis vahetab neid suus. Magama minekud ongi tal vist ainult lutiga. Muul ajal koguvad need vaiba peal karvu.
Kõigepealt siis püüdsin vennale selgeks teha, et nii suured poisid enam lutti ei võta (minu arvates).. "Näe isegi issil ja J'l pole lutti ju!" ütlesin ma. Proovisin ka seda varianti, et ta korjab ise oma lutid kokku, paneb need mulle kotti ning mina siis "viin need Tallinnasse teistele lastele". Alguses vend oli käpp, pani lutid mulle pihku ja ütles: "Viii jahh talina!" Hetk hiljem, aga võttis oma sõnad tagasi.
Salamisi võtsin vennalt ühe luti ning lõikasin kummi osa, lihtsalt julmalt, kõige laiema osa juurest pooleks. Ilmselt liiga julmalt, sest väike venna nägi kõike pealt ja solvus natuke. Heitis mulle veel hiljem ette, et ma ta luti katki julgesin lõigata. Aga töötas! Seda lutti ta enam suhu ei pannud.
Ära minnes ütlesin emale, et lõigaku näiteks iga nädal üks lutt katki, kuid mitte poisi enda nähes. Ja kui ema süda seda ei suuda, siis järgmine kord vaatab vend mind jälle solvunud pilguga ja korrutab: "K tegi luti katkiii! :( ".
0 ütles midagi.:
Postita kommentaar