oi näe raamatupood! oi.

Ma ostsin eile kaks raamatut oma viimase sularaha eest. Appi. Mulle ikka meeldivad raamatud nii väga, et ma ei suutnud lihtsalt vastu panna :) Inglise keelse 'Geisha memuaarid' saan ka kohe kohe läbi..

Eile tuli sõnum, et sain ühiskonnaõpetuse riigieksamil 62 punkti.

rohkem sallivust.

Viimase nädala kuum teema on kindlasti olnud aktsiisimaksude tõstmine ning alkoholikeeld. Ma ei mõista, miks rahvas hullumas on selle pärast? Tubakas ja alkohol ei kao mitte kuskile.. Tuleb teha valik, kas maksta tervist kahjustavate mahvide eest kuus kokku meeletu summa või oma pahe maha jätta ning kui on alkoisu, siis palun, võtke jalad alla ja minge varem poodi! Ja enne seda oli suitsuruumide mürgel.. Kui üks inimene hakkab laua taga suitsu tegema, siis ülejäänud inimesed seltskonnast ahvmivad õhku ja riputavad kaela sildi: passiivne suitsetaja. Pole üldse tore ju.

isu.

Emaga oli väike konflikt. Telefoni teel, aga siiski - oli.

Homme tahaks tantsida ja Mojitot heas seltskonnas nautida. Mmm.

kõik on automaatne.

Ma ei mäleta, et mulle oleks öeldud, kui oma lahtikäiva diivani sain, et see end ise hommikuti ära teeks. Just nii mulle täna hommikul tundus. Tõusin, sõin köögis hommikust, hambapesu ja siis korra netti. Enne arvuti käivitamist silmasin voodit ja mõtlesin, et ei ma veel ei viitsi seda ära teha, las olla. Hakkasin siis ülikooli jaoks avaldust kirjutama ja muude saavutuste märkimiseks otsisin ühte diplomit, kui märkasin, et voodi on tehtud. Tekk ilusti peal ja vasak tekinurk täisnurksesse kolmnurka seatud, justkui ootamaks kedagi linade vahele magama. Lihtsalt seisin tummalt voodi ees ja mingi hetk ajas see mind naerma, sest võin oma pea anda, et mina voodit ära ei teinud. Ma ei tea.. rutiin hakkab nii pähe vist, et ei mäleta uste lukustamist ning nüüd juba voodi korda tegemist.

andestage mulle.

Käisin J ja M'iga Suurhallis Kalevi ja Rocki finaalmängu vaatamas. Ise olin Kalevi poolt, kuid õiget kaasaelamisfiilingut sisse ei tulnud ning lõpus ei tekkinud ka mingit emotsiooni kui Rocki mängijad oma 'võidutantsu' (ümbert kinni ja tatsavad rõõmsalt) tegid. Enne seda suutsin veel oma valged püksid sinepiga ära määrida - see on see hull Frankfurteri isu.. Ja kõige tipuks koju sõites suutsin veel J välja vihastada sellega, et ma liigselt 'näägnäägnääg'in tema sõidustiili - stiili, mitte oskust!

mm ma olen barbie.

Ma vist olen otsustanud. Lähen hoopis Euroülikooli. Ja juuksed on mul nüüd heledamad kui enne ning õlgadeni. Natuke tukka on ka. Vot.

Stseen: mina ja J istume söögikoha ees väljas ning alustame einet. Mööda läheb suure jalgrattaga tumeda peaga tundmatu noormees, kes kahjuks vaimselt ebaterve on.
-Tundmatu: "Head isu!"
-Mina: (lihtsalt ehmatusest vaikin)
-J: "Jah.. aitäh!!"
-Mina: (ikka vaikin)
-J:"Näh! Nii ebaviisakas oledki siis või?!"
Natuke aega läheb mööda, noormees tuleb söögikohast välja, istub ratta otsa ning hüüab: "Hehee.. Barbie ja Ken istuvad!!" Ja sõitis siis ära.

linnulaulu ja undava sireeni segune müra.

Ma siin ikka mõtlesin, et järgnevad nädalad võiksid kiiremini minna. See a4 suurune paber võiks käes olla juba, et saaksin uhkusega elukooli sisse astuda.. Kaksteist aastat olen oodanud seda hetke ning just nüüd on tunne, et aeg liigub nagu aegluubis. Samas peale seda tuleb väike tühjus ja ehmatav šokk. Inimesed lähevad laiali ning järgnevad kohtumised piirduvaid võibolla vaid piinlikult vaikse 'terega' või messengeris kahe naeratava smailiga ning üllatava 'oi tsau mis teed?' küsimusega.

Suvelt ootan uues kodus tuttuue madratsi peal magamist, häid tööpäevi, korda läinud ülikooli sisseastumiskatseid ning kahjuks või õnneks - õppelaenu ning häid hetki kallite inimestega.

Aitab küll.. kreemitan ennast sisse ja lähen päikest püüdma. J peaks ka varsti tulema.

Homseni.

jack russell.

Vot just selline armas kutsikas saab meie esimene laps olema! :)

*

Ma nagu loll ootan.

ma näen oma tööst und. mis värk on?

Siis kui äikesepilv mu peakohal oli ja Vanapagan silku sõi, otsustasin oma blogi kujundust natuke põnevamaks teha, kuigi siit-sealt peaks mõningaid asju parandama..

Olen juba kaks ööd järjest näinud und oma töökohast, -kaaslastest ja endast. Näiteks, et riiulil seisab meeletult suur ja mitme liitrine veinipokaal, täis punast veini ning kokapoisid pidid meile appi tulema seda liigutama. Siis nägin veel, et saime uue kassalaua omale ning kaks uut kelneripoissi oli ka. Mõnus. Aga kas see tähendab seda, et ma igatsen tööle või hakkab mul töö juures paremini minema või lastakse mind hoopis lahti?! Seda pähklit ma lahti ei hammustanud.

Tahaks ära sõita kuskile metsa sisse.

music makes me happy.

Mõnus. Aga mul pole seda veel. Aga küll ma saan!

totaalne infosulg.

Mitte keegi ei tea mitte millestki mitte midagi.

võtsin päikse ära.

Olen kaks päeva järjest kella 11-st 13-ni päikest võtnud (jah tean, et kõige hullem aeg üldse, aga muul ajal pole mul kasu sellest istumisest) ja täna enam päikest polegi. Võtsin vist liiga agaralt. Aga õrn jume on peal ja palju parem on olla.

Kuna tundub, et täna erilist suveilma ei tule, siis teen oma kirjanduse pileteid edasi ja kui viitsin, siis hakkan ühise uue kodu sisekujundusega tegelema - alustades 2d variandis visandamisest. See oleks nagu sisekujundamises mul esimene projekt. Kui tuleb hea, siis saan ka Mainoris võibolla ette näidata.

Tänane unenägu oli ekstraimelik. Nägin, et olin topeltsuure raseda kõhuga ja valudes ning orgunnisin transporti haiglasse. Lõpuks sattusin väikse jahi peale, mis katki läks ja peale seda oli kõht ja valud kadunud. Ja ema nõudis, et ma talle midagi ostaksin ning sellest tekkis mingi tüli.

buy me!

Poole ühest kella kuueni käisin J'ga läbi kõik suured kaubanduskeskused Tallinnas v.a RoccalMare. Vahepeal olin lootust kaotamas, kuid viimasest poest leidsin omale LÕPUKLEIDI, mida alates 9nda lõpetamist olen tahtnud. Must, põlvedeni, must pitsiäär, ilma õlapaelteta, valge mustade mummudega vöö. Nagu 60-ndad. Juurde ostsin valge mummulise peavõru. Valged kingad on olemas.

Oh ma olen nii õnnelik.

:O

Käisin täna Rakveres. Sinna sõites kuulsin raadiost uudist Tivoli Tuuri kuuma atraktsiooni kohta. Jube tegelikult. Mul on koguaeg tivoli vastu mingi paha eelaimdus ja kartus olnud ja nüüd siis tean miks. Ma ei saa aru ainult sellest ninamehest seal, kes kekkas uudistes umbes, et ah kannatanute arv on nii väike, me laseme samamoodi edasi. No mida põrgut! Suur õnn, et need inimesed sinna sisse ei põlenud.. Igatahes.. ma ei käinud enne tivolis ja ei hakka seal käima ka. Mõttetu. (pilt pole juhtunuga seotud)

Sain omale mõnusa sooja punase jaki.

Ja reede õhtu oli hea.

tere tere tere tere hommikust!

Käisin hommikul umbrohtu peenardelt hävitamas. Väljas on nii soe ja mõnus, aga ma ei saa seda nautida, sest plaanisin tänase esimese poole päevast pileteid kirjutama hakata. Ja seda ma kohe tegema hakkangi! Ning õhtul juba tipsidega istumine.

Eile tegime J'ga kodu plaane. Panime kõik asjad paika ja vaidlesime sõbralikult.. nagu asjad ikka käivad. Mingisugune nägemus elamisest on paberile visandatud, nüüd tuleb ainult ehitama hakata! :D

Mõte: millalgi võiks mehed käe vangu võtta ning Sushihouse'i aja kinni panna.

ah, ma niisama..

Viimasel ajal olen rohkem hakanud hindama lõunauinakuid. Mäletan, kuidas väiksena vihkasin seda lõunaaega, kui magama sunniti. Nüüd aga viskan vabatahtlikult voodisse pikali ja nii mõnus on tegelikult välja magada ja puhata.. rohkem energiat tuleb ju. Praegu ka selline tunne, et lähen tõmban ennast vist kerra.

Mul on 9 ja pool küünt. Täna käisin hoolduses ja 9 tk tehti ilusti korda ja seekord on küüned ilusad roosad. Mitte beiberoosad, vaid ilus roosa! Ja mustad lilled on peal. Nummi. 9 ja pool sellepärast, et eile juhtus äpardus ja plõks! küüs lendas minema, kahjuks niimoodi, et suutis mu oma küüne peaaegu sandiks teha. Aga küünetehnik kiitis mind, sest vastupidiselt minule, tahavad noored neiud ilmtingimata, et 10 küünt oleks korras jne jne ää ää. Aga mul on pisike näpp plaastris ja taeva poole üles uhkelt. Kes kannatab, see kaua elab! ;)

Oi kuidas ma tahaks sama suurt lõuendit, nagu on selles uues vedelkristallteleri reklaamis. Ja teate, üks hea nipp kuidas odavalt omale modernset pilti seinale saada on: ostad poest mingi laheda mustri või pildiga kinkepaberi, siis muretsed poest lõuendi (Tiimari oma käivad kah!) või otsid keldrist paraja suurusega paksu papi, pakid lõuendi või papi kinkepaberi sisse ja ongi valmis!

kaktusepede.

Mu päevad on suhteliselt sisutühjad. Samas on lebotamine hetkel vajalik, sest peale lõpetamist, kui kõik teised lebotama hakkavad, jooksen mina töö juures elueest ja igalpool mujal ka. Kuulan head muusikat, paar väikest uinakut.. natukene 'Geisha memuaare' (jah, ma ikka veel loen seda!) ja kirjanduse eksami piletid ka (täna tegin ära 7 24-st).

Järgmine raamat, millel on au omada kohta mu raamaturiiulil, saab olema Boccaccio 'Dekameron'. Maksab küll kolm Koidulat ja natukene peale ka, aga see-eest on see raamat seda väärt. Kes teab, see... teab!

Mu superkaktusel oli 32 poega küljes. Noppisin need nagu õunad küljest ära, suuremad istutasin ümber, 4 tükki panin kõrvale ja viin O'le reedel. Suur kaktus on nüüd nagu pikk vorst ja loodan, et elab selle ümberistutamise üle.. Minu kallikesed!

mehed on ufo'd.

Polegi vist üle pika aja kell 12 üles ärganud. Ja kui mina jõin hommikukohvi ja võileiba, siis vanavanemad sõid juba lõunat.

Kui nuga selga lüüakse, siis see pole tore. Mulle ei meeldinud üldse eile tühjas Panoraamis olla ainuke ilma kaaslaseta, nukrutsev neiu. Meie hea väike seltskond suutis küll mu suunurgad üles poole suunata, kuid sisimas olin ikka pettumust täis. Paar vihast kõnet ja sõnumit minu poolt ning läksin koju magama.

See on nii nõme tegelikult!

the big Idi failed.

Käisin täna kalli K'ga Kosmoses. "The Last King of Scotland'i" vaatamas. Järjekordne superhea film. Tehtud samanimelise novelli põhjal, mis on ühtlasi ka nagu dokumentaal. Mida rohkem selliseid tõsielulisi filme probleemsetest riikidest või probleemidest tehakse, seda enam sisendab see mulle kahjutunnet ja mõistan, kuidas elavad teised hoopis mujal. Inimesi sunnitakse tegema asju, mida nad elusees ei teeks ning kui ükskord sisenetakse sellesse põrguringi, siis enam väljapääsu ei ole. Mitmed tuhanded süütud ohvrid, ebakorrekste valitsemisviisi all kannatav riik - kõik jõhkra diktaatori Idi Amin'i kätetöö. Mõned filmid ja raamatud siiski suudavad mõtlema panna - vähemalt mind - asjade üle, millele tavaliselt tähelepanu ei pööra.. ja see on ainult hea.