kõik on automaatne.

Ma ei mäleta, et mulle oleks öeldud, kui oma lahtikäiva diivani sain, et see end ise hommikuti ära teeks. Just nii mulle täna hommikul tundus. Tõusin, sõin köögis hommikust, hambapesu ja siis korra netti. Enne arvuti käivitamist silmasin voodit ja mõtlesin, et ei ma veel ei viitsi seda ära teha, las olla. Hakkasin siis ülikooli jaoks avaldust kirjutama ja muude saavutuste märkimiseks otsisin ühte diplomit, kui märkasin, et voodi on tehtud. Tekk ilusti peal ja vasak tekinurk täisnurksesse kolmnurka seatud, justkui ootamaks kedagi linade vahele magama. Lihtsalt seisin tummalt voodi ees ja mingi hetk ajas see mind naerma, sest võin oma pea anda, et mina voodit ära ei teinud. Ma ei tea.. rutiin hakkab nii pähe vist, et ei mäleta uste lukustamist ning nüüd juba voodi korda tegemist.