Mul jälle uus raamat öökapi peal. Martina Paura Kaksteist meest aastas. Varem luges selle vanaema läbi ja soovitas seda, nüüd eile võtsin kätte ja alustasin.. Raamat räägib sakslannast horoskoobikirjutajast, kes sõlmib vana-aasta õhtul parima sõbrannaga kihlveo, et magab aasta jooksul kaheteistkümne mehega erinevatest tähemärkidest ning paneb tunded/kogemused jm jutu kirja. Ta ülemus on sellega igati päri, sest kes viitsikski tavalisi horoskoope lugeda.. Samas teeb peategelane seda kõike ka oma ekskallimale kättemaksmiseks, kuna too öelnud talle, et ta pole võimeline üheöösuhteks jne.. Raamat ise on paeluvalt kirjutatud ja usun, et sellest saab nii mõnegi näpunäite. Kaljukitse peatüki juba lugesin läbi ja pean tõdema, et.. täpselt nii ongi.
(Raamatuväline jutt) Rääkisin köögis võileibu tehes vanaemaga juttu ja millegipärast hakkasin noaga mängima. Üldse ei pannud tähele, et terav või midagi.. Sahh ja oligi nimetissõrmes haav olemas. Lihtsalt tõmbasin sõrmega julmalt üle tera. Mõnus sikksakiline oli. Kus mu mõtted küll olid?!
Pean töö juurest läbi minema. Kokk sõidab paariks nädalaks minema ja siis antakse meile kergemad kokaülesanded üle. Mis mõttes nagu?! No kurat küll. Äkki me siis juba teeks korstnapühkija töö ka ära!? Jõle vahva eks.
Life is a novel we write every day.
kaksteist meest aastas.
esmaspäev, 30. juuli 2007
Kirjutas Kats. Kell 11:06
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 ütles midagi.:
minu vanaema ei annaks mulle kunagi midagi sellist lugeda:)
No mu vanaema on terve elu pealinnas elanud, välja näeb ta 10a noorem kui tegelikult, süüa kah eriti ei tee ning päeva veedab ta enamjaolt poodides..
Õige vanaema (minu arust) käib kitliga ringi, pannkoogilõhnad juures ja kulp käes, hallid juuksed krunni pandud ning ei tea misasi mobiil on:)
just.
aga haigused on ka juures...
lihstlat nende yle ei kurda.
Postita kommentaar