ainult mina ja hääled.

Ma arvasin, et saan hakkama. Peaaegu saingi. Eile vist umbes südaöö paiku saatsin sünnipäevakülalised ära.. Panin muusika kõvemini mängima ning hakkasin koristama. Lihtsalt ei suutnud peolauda hommikuni puutumatta jätta. Olin üksi. Kõik sai koristatud, viisin prügi välja ja panin maja valvesse, ise läksin üles oma tuppa. Hambapesu ja muud õhtused rituaalid ning vaatasin natuke telekat, kuna koheselt und ei tulnud. Teadmiseks ka mitte kohalolnutele, et algselt pidi J minuga olema, nagu ta oli seda eelnevad päevad, kuid eile õhtul peo ajal oli tal ilge tahtmine linna minna.. seega ma olin suures majas ihuüksi, mis minu jaoks on.. paha noh. Kell kaks panin teleka kinni ja otsustasin magama jääda, teades, et raudselt ma seda ei suuda.. üksi õhtuti kodus olles tekib mul väike paranoia, et keegi kuskil raudselt on ja tahab majja sisse tulla, mis sest et uksed lukus ja valve peal, kuid ikkagi.. (see kõik kunagisest sissemurdmisest, kui kõik majarahvas k.a mina, magas) Iga väike kõrbin ja nö majahääl tundus mulle kellegi sammuna või mingi suurem nö majahääl tundus mulle nagu pakettakna lahtimuukimisena.. Süda puperdas sees ja olin kahevahel - kas helistada J'le või mitte. Enne just olin talle öelnud, et kui linna läheb, siis raudselt joob end seal täis ja seega siia teda enam ei taha selleks ööks. Telefon peos ja süda veel rohkem puperdamas murdusin ja helistasin J'le. Murdusin isegi nii, et hakkasin suures hirmus nutma. J lubas takso tellida ja minu juurde tulla, kuid ütles, et see võtab aega. Ootasin ja ootasin, ikka mitte midagi. Helistasin - tema ikka linnas.. Nüüd oli juba kartus ja viha segamini. Tegin teleka lahti ja panin tule põlema ja vaatasin mingit öösaadet ja kordusi. See rahustas maha, sest siis ei kuula tähelepanelikult hääli ja ei mõtle üle. Lõpuks väsisin nii ära, et jäin teleka ette tukkuma, ärkasin ja otsustasin teleka ja tuled kinni panna. Ja uinusin jälle. Magama sain suht hommikul, kuid ärkasin natuke enne 11 ja siis helistas J ka. Tormas kohe minu juurde ja loomulikult ta mu öisest palvest ja kartusest midagi eriti ei mäletanud. Aga kahetses. Vist.

Mul on homme sünnipäev. Jee.