sest et ma usun.

reede, 4. mai 2007

Olen peaaegu lõpusirgel. Homme on eelviimane eksam - inglise keel. Mitte mingit värinat, surinat pole sees. Eksamid on isegi et lihtsamad kui mõni kooliajal tehtud kontrolltöö. Peale inglise keelt on juuni kuus veel ainult uurimistöö kaitsmine ning kirjanduse suuline eksam. Käkitegu!
Vanaema rääkis täna, et oli unes näinud, kuidas ta oma emaga (minu vanavanaemaga) telefoni teel rääkis.. Ainuke kiiks on see, et vanavanaema jättis meid sügisel. Aga vanaema ütles, et see oli nagu päris. Telefon kahises ja kuuldavus oli halb, aga vanavanaema oli öelnud, et kõik on hästi ning tal on hea olla. Ma usun sellistesse asjadesse.. Unenäos kohtumistesse, vaimudesse jne. Sest kui vanavanaema suri, olin ma tööl ning miskipärast oli mul päeva keskel imelik olla - halb. Ja just hiljuti, kodus tundsin, kuidas keegi mind nagu vaataks ja jälgiks kuskil eemal.. ma tean, et ta jälgib meid, sest ta alati rääkis ise ka, et usub sellistesse asjadesse.. vaimudesse, hingedesse, kivikestesse, unenägudesse.. täpselt nagu mina. Paljud on öelnud, et ma olen nagu vanavanaema. Meil on ühe päevase vahega sünnipäevad, tema on Lõvi, mina ka, iseloom sama, kunstikiiks küljes, ainult, et vanavanaema oli aktiivsem ja tegi näituseid ja pani oma luuletused kaante vahele, avaladas kaks luuleraamatut.. minagi jõuan seda kõike veel.

0 ütles midagi.: