mida ei mäleta, seda pole olnud.

Ma vist hakkan vanaks jääma. Või hakkab mu hing kehast luba küsimata väljuma. Miks mulle nii tundub? Sest mul on tunne, et ma "kulgen". Või automatiseerun. Kindlasti olete poole päeva pealt mõelnud, et kas ikka panite ukse lukku või lülitasite arvuti välja.. mul on ka nii, aga teiste asjadega. Ma näiteks ei mäleta mõnikord bussile astumise ja bussist väljumise vahelist aega. Või siis mõnikord mõtlen, et kuidas ma küll nii kiiresti kodust kooli jõudsin. Ja see paneb mind ikka mõtlema, sest ma ei mäleta.. Ükskord rääkisin J'ga telefonis ja ma helistasin talle paar minutit peale kõne lõpetamist tagasi, et kas me ikka lõpetasime kõne "tsaudega" ära või ma panin toru ära. Jah. Ma ei mäletanud, kuidas me J'ga kõne lõpetasime. Õnneks J ütles, et ikka "tsautasime" jne. Täiesti müstika. Totaalsed blackout'id on mõnikord, et ajab naerma kohe.. Mul jääb üle ainult oodata seda hetke, kus avastan end kuskilt liivarannalt, varbad türkiissinises toasoojas vees, sinna jõudmist mäletamata. Sellega isegi lepiks!