Ostsin täna oma suht viimase raha eest vastsündinud ajakirja - Marie Clarie. Et miks või? Uus asi - huvitav asi eks! Kuid võta näpust, mul tuli isegi uni peale, kui seda lugesin. Kahesaja lehekülje peale leidsin ainult ühe tõsiselt hea artikli ja see oli ka masendav, kuid hea artikkel! Rääkis see imikutest, kelle elu depressioonis või hullud vanemad on enneaegselt lõpetanud. Eelkõige mainiti ka Eesti juhtumeid, mis mul sõna otseses mõttes südame pahaks ajasid. Näide: ema lõi oma aastase tüdrukukese köögikapi külge risti! Õnneks laps elas selle hulluse üle.. Loomulikult nagu tavaks, oli ajakiri reklaami paksult täis. Eriti parfüümireklaami. Ma vist isegi hakkasin neid lõhnu tundma, kui lehti lappasin.
Aga jah.. miiiiks neid naistekaid nii meeletult palju peab olema? Meestel võiks hoopis olla mingi mõnus muhe ajakiri. Ma vist isegi loeks, sest nendest g-punktidest ja halamistest ning kadeduseussidest on kõrini.
Seoses oma õpitava erialaga olen avastanud enda jaoks sisustus- ja arhitektuuriajakirjad. Mul on vist isegi sõltuvus nendest. Oi.
0 ütles midagi.:
Postita kommentaar