gränni.

Olin eile oma toas ülakorrusel, uks lahti. Kuulsin, et tavatelefon helises. Vanaisa tõttas vastu võtma, kuid ta kas ei vajutanud vastuvõtunuppu korralikult või ei kuulnudki tegelikult sealt midagi. Vanaema läks vist vanaisa juurde ja hakkas õpetama või midagi.. Ja kuulsin kuidas vanaisa rahulikul häälel ütles: "Ei, las ma nüüd ise vaatan siis.." Vanaema podises midagi ja karjus siis vanaisale: "Ah mine persse!" Vanaisa jälle püüdis vaiksel ja rahulikult toonil seletada ja vanaema maha rahustada, aga vanaema läks nii pöördesse ja hakkas vanaisa sõimama. Lõpuks vanaema vist sai telefoni enda kätte ja helistas tädile (oma tütrele). Rääkis ja naeris seal, et jah kõik on korras ja.. Ja siis kui kõne lõpetas, hakkas vanaisa tänitama: "Sa ikka pole seda telefoni asja selgeks saanud.." Muudkui noris ja tänitas ning vanaisa rahulikult vastas talle. Ja siis äkki jälle kuulen vanaema ärritatud hääletooni. Sõimas natuke vanaisa ja siis jäi all korrusel vaikseks. Tavaliselt ta tuleb peale selliseid mõtetuid sõnelusi minu juurde vanaisa "maha tegema", aga eile õnneks või kahjuks ei tulnud. Ma ei saa aru, kuidas vanaisa mu psaikovanaema ära kannatab. Vanaema teeb alati sääsest elevandi ja ärritub nii, et hiljem teeb hoopis endast ohvri: "No kuidas sa küll minuga räägid!" jne.

Vanaemal on ka komme vanaisale dikteerida, mis too selga peab panema jne. Ükskord kui tädi külas oli, siis tädi ütles, et las mees ise ka otsustab, mis särgi ta selga paneb. "Ära oma nii suurt kontrolli vanaisa üle!" ütles tädi. Vanaema siis seletas, et ta ju paneb mustad särgid selga ja blabla. Tädi jälle vastu, et vanaema peaks hoopis enesekriitilisem olema ja iseennast jälgima. Kusjuures tädi rääkis rahulikult ja vaiksel toonil. Vanaema jälle vastu: "Kuidas sa küll minuga räägid!? Miks sa nii räägid? Mina ju terve päev koristan ja teen süüa ja pesen pesu ja.." Tädi jäi vait ning jällegi tegi vanaema ennast ohvriks. Ta lihtsalt ei taha või ei suuda end analüüsida. Või tunnistada, et jah, ärritusin tühise asja pärast, vabandust. Ja see jutt, et ta terve päev küürib ja süüa teeb on vale. Vanaema tavaline päev on selline: läheb päeval kell 11 linna peale, ajavahemikul 16-18 jõuab koju, kaasas kolm Kaubamaja pitsalõiku ning siis hüüab: "Tulge sööma!" Ja ma ei saa aru, mida ta terve päev linnas teeb. Aga samas, mis sa veel tahad inimesest, kes terve elu Tallinnas elanud ja lapsepõlves iga aasta kolinud, kelle vanematel olid abieluprobleemid ning kelle eksabikaasa oli alkoholilembene.