Olen hakanud alates 18-ndast novembrist oma unenägusid üles kirjutama. Selliseid, mis detailselt meeles. Täna lugesin neid ja jõudsin hämmastava järelduseni. Siiamaani pole olnud ühtegi lillelist ja roosa lõhnalist unenägu. Kõik on olnud ängistavad ja pooltraagilised, nagu stseenid kuskilt õudusfilmist või draamast. Võibolla just sellised hirmsad unenäod jäävadki detailselt meelde ning kõik head unenäod vajuvad unustuste hõlma. Ma ei tea.. kus siis minu ilusad ja head unenäod on?
Ma olen näinud oma isa mind kirvega taga ajamas. Olen pidanud mitmeid kordi millegi eest põgenema. Nägin J'd paaniliselt minu järel karjumas kui mind kuskile minema veeti (samal päeval kui und nägin tuli välja, et ta tegi avarii, jumal tänatud, ise jäi terveks, kuid auto mitte) jne.
Täna nägin unes, et mu vanaisa oli infarkti saanud ja teise ilma läinud. Järjekordne ängistav uni. Lasin tema mälestuseks teha sellise klaaskuulikese, kus tema naerusuine pilt taustaks ning kui seda raputada, siis hakkavad tumeroosad helkivad tükikesed lendlema. Vanaisale meeldib tumeroosa värv, eriti kui naisel on sama värvi huulepulk või mõni riideese. Sellepärast. Ja siis ma jändasin selle klaaskuulikesega ja muudkui nutsin. Maavanaema tuli mind veel lohutama. Oh jah..
Ja täna öösel nägin veel unes, et keerasin ühte oma särki pahupidi. Ärkasin sellepeale üles, et leidsin end tekki ümber keeramas. Kasutasin jalgu ka. Keerasin alumise poole ülespoole. Imelik..
J juba ütleb, et mul on mingi kahtlane värk nende unenägudega. Et olen nendega kuidagi tihedamini seotud kui mõni teine inimene vist... tema näiteks ei mäleta 99% juhtudest mitte ühtegi unenägu. Mina aga 99% juhtudest just mäletan.
Palun andke mulle mu ilusad ja head unenäod tagasi.
Aitäh.
1 ütles midagi.:
Tsauki kats!
Muide, naised tavaliselt mäletavadki oma unenägudest pea kõike ja üsna detailselt. Mehed seevastu kas ei mäletagi või mäletavad midagi väga ähmaselt. Ma olen seda kuskilt lugenud, ainult ära küsi kust kohast.
Postita kommentaar